Lugemissoovitused

Jean-Baptiste ANDREA "Kuradid ja pühakud"

See on lugu poisist ja tüdrukust. See on lugu armastusest. See on lugu vanast mehest, kes mängib avalikel klaveritel taevalikult Beethovenit. Tema nimi on Joseph, aga ta palub end kutsuda Joeks. Ühel päeval võib teda näha raudteejaamas, järgmisel juba lennujaamas. Ta raiskab oma pianistiannet ükskõiksete reisijate peale. Ta ootab. Aga keda ja miks? Kuueteistaastasena hukkub Joe perekond lennuõnnetuses ning ta saadetakse Püreneedesse, religioossesse orbudekodusse Les Confins. Sealt edasi ei ole enam midagi, sinna saadetakse hüljatud, poolemeelsed. Päevad on rutiinsed, täis rasket tööd ja vägivalda. Kuni juhus viib Joe kokku Rose’iga ja sealt alates unistab poiss peale tüdruku veel vaid põgenemisest.

Õige elu jaoks pole kunagi liiga hilja. Elias on näitleja, Clara fotograaf. Juhuslikult tutvunud, teavad nad ometi kohe, et nad on teineteise jaoks loodud – ja et sellega muutub nende elus kõik. Clara on pärast abikaasa surma olnud juba pikka aega üksi ning seni kindlalt veendunud, et ei taha ega suuda enam alustada uut suhet, Elias aga ei saa kauem maha suruda mõtet, et elab oma sõbratariga valet elu. Ent kumbki ei jaksa vastu seista tundele, et koos olles on kõik õige, hea ja imeline. Nende pöörane, nii ootamatult leitud õnn pannakse paraku peagi proovile ning mõlemal tuleb heidelda kõhklustega, omavahel ja teineteise pärast. Kas siis, kui kogunenud juba üksjagu eluaastaid ja elukogemust, saab veel kord või üldse esimest korda

Pärast menukat „Hauavälu“ ilmumist, mis oli sarja „Södersläti kuriteod“ esimene osa, on põnevusmeister Mattias Edvardsson tagasi oma vankumatu oskusega luua pöörase tempoga lugusid meie sügavaimatest hirmudest ja saladustest. „Postkaart mõrvarilt“ on krimisarja teine osa, mis räägib politseinik Gunni Hildingist ja tema kolleegidest Trelleborgi politseipiirkonnas 1990ndatel. Aeg, mis ei tundu nii ammune olevat, aga see oli veel aeg, mil inimesed saatsid postkaarte, helistasid üksteisele juhtmega telefoniga ja politseil ei olnud uurimisel kasutada selliseid tehnilisi abivahendeid nagu tänapäeval. See on klassikaline Põhjamaade krimi oma parimas vormis – räiged kuriteod, psühholoogiline sügavus