KEVADINE

Talv, see visalt alla annab, lumi pisut pealgi kannab. Peenral õitseb kelluke, mis on väike, tilluke. Kohal juba kuulutajad, sitked suletuulutajad. Põllul konna otsib kurg, puudub rikas söögiturg. Kulnokk pidamas on vahti, äkki uks on puuril lahti, üüriks suveks uhke maja, mida vooderdada vaja. Ärkvel siilid, karuotid, keldris vilkalt jooksmas rotid. Kevadpäike silma piilub, talve ette lööb ta kiilu. Sulanud on lumemehed, porilompi kukkund ehe, porgand, mis tal enne ninaks, selle üles võtsid sina, kellel pikad kõrvad peas, pop sa jänkupoiste seas? KAUNIST KEVADET KÕIGILE!